Kohe pärast saunatamist autorooli istuda ei ole hea mõte.Soovitatav on kõigi keerulisemate tegevustega oodata vähemalt poolteist tundi. Miks see nii on?
Meie võime selgelt mõelda ja analüüsida, väliskeskkonnale reageerida ning sooritada nõudlikke käelisi tegevusi sõltub
- kuumuse intensiivsusest,
- leiliruumis veedetud ajast,
- samuti ka leiliruumi õhuniiskusest ja
- vedeliku kogusest kehas.
Pikemaajaliselt kuumas või külmas keskkonnas viibides hakkab meie keha tegelema sellega, et säilitada normaalset sisetemperatuuri. Aju teatud piirkondade aktiivsus väheneb ja seetõttu ei suuda me tegeleda muuga. Nii võib olla jääaugus või saunalaval istudes intellektuaalselt keerulistel teemadel vestlemine raskendatud ja kohe lavalt tulles võib olla meie koordinatsioon tugevasti häiritud. Kuna hipokampus ja otsmikusagar ei tööta nii nagu tavalistes tingimustes, ei suuda me raskeid otsuseid langetada, teistega arvestada ja oma emotsioone kontrollida.[1] Samuti halveneb meie tähelepanelikkus, valvsus ja töömälu.[2]
Sellel on mitmeid põhjuseid. Koos keha temperatuuriga tõuseb ka aju temperatuur ning muutub aju varustatus hapniku ja toitainetega.[3] Isegi väike kehatemperatuuri kõikumine mõjutab suurajukoore talitlust ja teatud aju piirkondade aktiivsus väheneb.[4] Nii tegeleb meie aju kuumas keskkonnas esmajoones keha normaalse temperatuuri taastamisega, sest see on eluspüsimiseks olulisem kui keeruliste arutelude pidamine või sudoku lahendamine.
Ent meie võimekus väheneb vaid juhul, kui kuumus tõstab keha ja aju temperatuuri normaalsest oluliselt kõrgemaks. Meie aju tõlgendab kõrge sisetemperatuuri ohuna ning reageerib vastavalt. Kui aga seda ei juhtu, jäävad meie kognitiivsed ja motoorsed võimed muutumatuks. Sama tõdemus kehtib ka külmas keskkonnas.[5]
Üldiselt kogeb organism saunas istudes peale temperatuuri tõusu veel mitmeid teisigi muutusi, mis samuti mõjutavad inimese võimekust. Nii näiteks väheneb vedeliku kogus kehas, mille tõttu halveneb omakorda ajukudede varustatus toitainetega. Dehüdreerunud aju kognitiivsed võimed langevad ka saunas käimata. Kui keha vedelikusisaldus langeb vaid 2% võrra, on meie kognitiivsed võimed juba pärsitud.[6]
Kognitiivsete võimete ja motoorika taastumine toimub samm-sammult ja tasapisi. Keha pindmine jahutamine külma duši all või jääaugus ei oma kohest mõju. Selleks, et meie reaktsiooni- ja analüüsivõime täielikult taastuksid, peab eelkõige keha sisetemperatuur saavutama oma normaalse taseme.[7] Pole mõtet loota, et korraks lumehange hüpates on kõik hästi. Alles ligikaudu pooleteise tunni möödudes on meie organism kuumast piisavalt taastunud ning sedagi ainult juhul, kui keha ei kannata vedeliku puuduse käes ja ei ole tarvitatud alkoholi.
[1] Cernych et al. Residual Heat Stress Improves Spatial Rotation Function, but Does Not Modify Attention. Baltic Journal of Sport and Health Sciences, 35(1), 2018, lk 14–15.
[2] Hocking et al. Evaluation of cognitive performance in the heat by functional brain imaging and psychometric testing. Comparative Biochemistry and Physiology, Part A, 128, 2001.
[3] Cernych et al. Post-sauna recovery enhances brain neural network relaxation and improves cognitive economy in oddball tasks. International Journal of Hyperthermia, 35(1), 2018, lk 375.
[4] Nakata et al. Effects of passive heat stress on human somatosensory processing. American Journal of Physiological. Regulatory, integrative and comparative physiology, 309, 2015.
[5] Hancock. Sustained attention under thermal stress. Physiological Bulletin, 99(2), 1986.
[6] Sharma. Influence of heat-stress induced dehydration on mental functions. Ergonomics, 29, 1986.
[7] Cernych et al. Post-sauna recovery enhances brain neural network relaxation and improves cognitive economy in oddball tasks. International Journal of Hyperthermia, 35(1), 2018, lk 375.