Vanim oletatav saunamaja on teada kiviaja Briti saartelt (Marden Henge), 5000. aasta tagusest ajast.[1] Ilmselt oli sääraseid küttekoldeta saunu aga juba mujalgi. Hiljemalt 1. sajandil e.m.a olid kuumade kividega saunad levinud tänapäeva Saksamaa aladel.[2] Lätist on välja kaevatud 7. ja 8. sajandi saunu, millel on juba selgelt eristatav keris.[3] Ent arheoloogiliste leidude kõrval on ka varajasi kirjalikke allikaid. Üks vanimaid pärineb 490. aastast e.m.a, mil ajalooteaduse isa Herodotos kirjeldas tänapäeva Ukraina ja Lõuna-Venemaa aladel elanud sküütide eluolu ja kombeid. Nii nagu meilgi, olevat higistamine olnud sküütide saunades esmatähtis.[4]
Ka Eesti saunal on väga pikk ajalugu. Sellest räägib juba tõsiasi, et sõna “saun” on olemas kõigis läänemeresoome keeltes (lõuna-eesti sanna, soome ja vadja sauna, karjala šauna, liivi sōna jne) ja pärineb ajast, mil läänemeresoome hõimud moodustasid kolmandal aastatuhandel e.m.a. ühtse kogukonna ning kõnelesid läänemeresoome ühiskeelt.[5]
Aga kust see sõna tuleb ja mida see tähendas? 19. sajandil oletati, et algselt võis “saun” viidata kohale, kust kerkib suits (soome savu, savuna). See oletus on aga hiljem ümber lükatud.[6] Keeletadlane Petri Kallio on veendunud, et see sõna pärineb hoopis läänemeresoome algkeelsest (Proto-Finnic) tüvest sakna.[7] Kuna aga sakna tüvi ei ole läänemeresoome keeltele omane, siis peab see olema laensõna, olgugi, et väga iidsest ajast. Niisiis oletab Kallio, et sõna “saun” on laenatud paleo-germaani keelsest tüvest stagh-ná (inglise stack), mis tähendas kivihunnikut. Selle kinnituseks osutab ta asjaolule, et samast juurest on välja arenenud germaani keelsed sõna stove ja stube ning romaani keelsed sõnad stufa ja étuve, mis kõik on tähendanud mingisugust ahju või sauna.[8]
Veelgi vanemast ajast on pärist sõna “leil” (soome löyly, karjala löülü, vadja leülü, komi lol, mansi lil jne), mis ühendab kõiki soome-ugri rahvaid[9] ja annab põhjust arvata, et meie esivanemad saunatasid juba ammu enne seda kui läänemeresoomlased teistest sugulashõimudest eraldusid ja “sauna” sõna kasutusele võtsid. Teisisõnu, need keelelised sarnasused pidid tekkima ajal, mil soome-ugri hõimud elasid veel üpris “algelises” kiviaja ühiskonnas kusagil Uurali mäestiku ja Volga jõe vahel. See aeg oli oletatavasti neli- kuni viistuhat aastat tagasi.[10] Ka tänapäeval on leiliga vihasaunad tuntud kõigi soome-ugri rahvaste seas.
Lisaks keelelistele seostele tunneme me eesti sauna ajalugu tänu aegade hämarusest meieni jõudnud pärimusele. Meie esiisade kultuur oli suuline ja teadmisi anti põlvest-põlve edasi lugusid vestes. Et eestlastele on saunatamine juba iidsest ajast südamelähedane, sellest kõnelevad siin mail levinud muistendid ja lood vägilastest. Suure Tõllu ja Leigeri, Kalevipoja ja Linda toimetamised ja tegemised olid tihtilugu saunaga seotud. Suurel Tõllul endal polevat sauna olnud, aga kuna saunaisu oli suur, siis käis ta jalgsi Saaremaalt Hiiumaale Leigri juures sauna võtmas. “Meri teda pole takistanud”, teab rahvasuu rääkida.[11]
Nii nagu kirja tundmine Eesti aladel levima hakkas, nii ilmuvad ka esimesed kirjalikud allikad sauna kohta. Esimesena mainitakse sõna “saun” Saunja kohanimes (Jõelähtme külas) 13. sajandi algul, ent kõige varasem saunahoone mainimine pärineb 1281–1307 a. kirjutatud saksakeelsest riimkroonikast.[12] Ülejäänud, nagu öeldakse, on juba ajalugu.
[1] Leary, Jim; Field, David. Journeys and Juxtapositions. Marden Henge and the View from the Vale. Enclosing the Neolithic: Recent studies in Britain and Europe. BAR International Series 2440, 2012, lk 61.
[2] Tuchen, Birgit. Die Mittelalterliche Sauna in Süddeutschland und der Schweitz: Archäologische und bauhistorische Beiträge zu Architektur und Ausstattung der “badstube”. Fennoscandia archaeologica, Nr. 18, 2001, lk 52.
[3] Ränk, Gustav. Die Bauernhausformen im baltischen Raum. Würzburg, Holzner-Verlad, 1962, lk 30.
[4] Herodotos. Historia. Tallinn, Eesti Raamat, 1983, lk 53-54.
[5] Habicht, Tamara. Eesti saun. Tallinn, Valgus, 1972, lk 8-9.
[6] Eesti Keele Instituut. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 — https://kn.eki.ee/?Q=saun — viimati vaadatud 21.02.2021.
[7] Ruppel, Klaas. Sanojen alkuperästä: Sauna. Kotimaisten kielten keskus — https://www.kotus.fi/nyt/kysymyksia_ja_vastauksia/sanojen_alkuperasta/sauna — viimati vaadatud 21.02.2021
[8] Kallio, Petri. The Etymology of Finnish sauna ‘Sauna’ — toimetajad Dekker, Kees; MacDonald, Alasdair; Niebaum, Hermann. Northern Voices: Essays on Old Germanic and Related Topics, Offered to Professor Tette Hofstra. Leuven, Peeters, lk 313-319.
[9] Habicht, Tamara. Eesti saun. Tallinn, Valgus, 1972, lk 8-9.
[10] Hankola, T.; Vesakoski, O.; Korhonen, K.; Lehtinen, J.; Syrjänen, K.; Wahlberg, N. Cultural and climatic changes shape the evolutionary history of the Uralic languages. Journal of Evolutionary Biology, 26(6), 2013. Janhunen, Juha. Proto-Uralic—what, where, and when? The Quasquicentennial of the Finno-Ugrian Society, 2009.
[11] Habicht, Tamara. Eesti saun. Tallinn, Valgus, 1972, lk 10-11.
[12] Habicht, Tamara. Eesti saun. Tallinn, Valgus, 1972, lk 9.