Kas saunatamine aitab kaalu langetada?

Inimesed otsivad sageli kaalukaotuseks lihtsaid lahendusi. On tõsi, et saun võib aidata lisakilodega võidelda, ent see pole kaugeltki nii lihtne. Selles artiklis toome välja, kuidas saun mõjutab meie kehakaalu.

Tõenäoliselt kaalume sauna minnes rohkem kui saunast välja tulles, kuid lavalaudadel oleme kaotanud peamiselt vett. Saunatades higistab inimene välja keskmiselt 400–600 grammi vedelikke[1] ja nii on kaalukaotus lühiajaline. Saunatamine ei ole kindlasti imerohi, mis aitaks edukalt rasva põletada. Me kaotame laval istudes rohkem vett ja veega koos erinevaid mineraale kui rasvu. Lihtsalt higistamine kaalu kaotada ei aita ning selle vee, mis me oleme lavalaudadel kaotanud, peame me saunatamise ajal või pärast sauna taas manustama. Nii oleme peagi samas kaalus tagasi.

Sauna füsioloogiline toime kehale sarnaneb väikse intensiivsusega trennile ja seejuures põletame kaloreid, aga see alandab kehakaalu ainult siis, kui me kohe kaotatud kaloreid tagasi ei söö. Kõrge temperatuur laiendab veresooni ning soodustab vereringlust. Selleks, et säilitada paisunud veresoontes vajalik rõhk, hakkab süda kiiremini verd pumpama. Südamelöögid sagenevad 120, harva isegi 150 löögini minutis (tavapärane südamelöökide sagedus rahuolekus on 60–80 lööki minutis). Selline pulsitõus sarnaneb rahulikule sörgile või kiirkõnnile, mis on efektiivne kalorite kulutamise viis. Siiski on saunapeod tihtilugu just need, kus tarbitakse hilisel õhtutunnil kõrge kalorilisusega sööke ja jooke. Ületarbides pole kõrgemast pulsist kuigi palju kasu.

Keha seesmise temperatuuri tõus vähendab söögiisu, aga seda väidet on sauna kontekstis vähe uuritud. Me kõik ju teame, et palavikuga ei taha me palju süüa. Selle põhjuseks on meie keha hormonaalne muutus. Isu reguleerivate hormoonide töö on häiritud juba siis, kui välistemperatuur tõuseb 30 kraadi ligi. Türosiini—hormoon, mis annab meile täiskõhutunde—kogus veres suureneb koos temperatuuri tõusuga ning tekitab küllastatuse tunde isegi siis, kui me pole suurt midagi söönud. Just sel põhjusel ei ole meil troopilises kliimas või palavikuga isu nii palju süüa, kui me harjunud oleme. Isegi 3–5 kuu vanused beebid söövad kuuma ilmaga vähem, eelistades vett piimale.[2] Niisiis järeldavad mõned teadlased, et kõrgem toatemperatuur aitab võidelda ülekaalulisusega.[3] Sama mõju võib oletada saunas käimise kohta.

Saun pikendab une kestvust ning see omakorda võib aidata ära hoida liigsöömise järgmisel päeval. Unenappuse tagajärjel hakkab meie keha tootma hormooni, mis tekitab näljatunnet. Unepuudus pärsib samal ajal küllastuvushormooni teket, mis annab täiskõhutunde. Lühidalt, kui sa oled vähe maganud, tahad sa rohkem süüa, olenemata sellest, et sul on tegelikult kõht täis.[4] Saun parandab nii une kvaliteeti kui ka kestvust. Pärast sauna jääme me kiiremini magama ega ärka hommikul enne äratuskella. Väljapuhanuna sööme aga vähem. Mida nendest väidetest järeldada? Saun ei ole imerohi, mis aitaks kerge vaevaga kaalu langetada. Olgugi, et kuumus iseeneses võib vähendada meie söögiisu ja me kulutame lavalaudadel istudes ja viheldes rohkem kaloreid kui diivanil, aitab saun kaalu langetada ainult juhul kui tarbime vähem kui saunas kulutame. Kaalu langetada aitab ikkagi eelkõige ülesöömisest hoidumine, mitte saunas kaotatud kalorid.


[1] Pilch et al. Effect of 30-minute sauna session on lipid profile in young women. Medicina Sportiva, 18(4), 2004, lk 168.

[2] Cooke et al. The Behavioural Response of Infants to Heat Stress. Yale Journal of Biology and Medicine, 22(3), 1950.

[3] Shorten et al. Acute effect of environmental temperature during exercise on subsequent energy intake in active men. The American Journal of Clinical Nutrition, 90, 2009, lk 1220.

[4]  Walker, Matthew. Why We Sleep: Unlocking the Power of Sleep and Dreams. New York, Scribner, 2017, lk 3-6.